"Hirm on alati olnud üks peamistest vahenditest, millega võim, meedia, majandus, kultuur inimest valitseb. Seda võib teha veel teine inimene või teatud vaatepunktist ka inimene ise. Hirm teeb nõrgaks ja paneb kannatama. Hirm võib muuta kogu elu õuduseks või elavaks suremiseks. Kuid hoolimata sellest-ja just selle tõttu-ei muuda inimesed oma elu. Õigemini ei näe üldse mingit võimalustki seda teha, sest hirm on pimestav. Tihti isegi nii pimestav, et ei saada arugi, et käitutakse hirmu ajel."
- Mart Koldits " Kummitus masinas"
Ma kardan jääda üksi, kardan, et ei leia enda teed elus, kardan, et ei näe maailma õigesti, kardan, et varsti ei suuda leida enam inimestega kontakti. Ma kardan, et elu mõte on hoopis teistes tegutsemistes, kui need tegutsemised, mida mina tegutsen. Ma kardan, et ma elan lõpuks nii nagu kõik teisedki ja kordan kõigi vigu ja mustreid. Ma kardan, et mul ei ole õigel ajal julgust teha vajalikke otsuseid. Ma kardan jääda üksi. Ma kardan jääda üksi. Ma kardan jääda üksi inimeste keskele, kes ei lase mul olla üksi. Ma kardan, et mu sõbrad hülgavad mu ja ma jään üksi. Ma kardan, et ma panen inimesed pettuma. Ma kardan, et pettun ise, kardan, et teen haiget, kardan, et saan haiget, kardan, et põrun, kardan seagrippi, kardan, et ei saa reisida, kardan, et suren, kardan, et mu armastatud surevad. Ma kardan külma ja sooja, kardan armastust ja neid, kes mind armastavad, sest mis saab siis, kui ma neid ei armasta sama palju kui nemad mind. Ma kardan, et mu vanemad surevad ära, ma kardan, et mind rünnatakse tänaval, ma kardan kliima soojenemist, ma kardan võõraid, ma kardan ebaõiglust, hindamist, pahatahtlikkust, halba muusikat ja rumalaid inimesi. Kardan tundmatut, kardan iseseisvust, raha, kardan religioone, kardan hipisid ja narkareid ja joodikuid. Kardan pimedaid puutaguseid ja trepikodasid ja aeg-ajalt ka taksojuhte. Kardan stagnatsiooni ja mandunud inimesi. Kardan ärimehi ja nende vaateid kunstile ja kultuurile ja muusikale. Kardan paksuks minemist ja telefoni kaotamist ja eeskujude kaotamist. Kardan kaotamist ja vaidlustes allajäämist ja grammatikat ja innovatiivsuse ja loomingulisuse puudumist. Kardan neid suurte soengute ja tibiriietega tüdrukuid ja liibuvates riietes mehi, kardan club Hollywoodi ja kõiki, kes seal käivad, kardan labasust, ma nii kardan, kardan, kardan labasust ja eksameid ja ülikoole ja akadeemilist haridust ja seda, et see kõik võib väga mõttetu olla. MA KARDAN. Ühiskond hirmutab mind, elu hirmutab mind
